Üksnurme
Üksnurme küla asub Saku vallas, alevist edelas. Lõunas ulatub külaserv Keila jõeni, mis on ühtlasi nii küla kui ka valla piiriks. Head naabrid elavad Juuliku, Jälgimäe, Kasemetsa, Metsanurme, Rahula ja Saue külades.
Üksnurme küla kohta on andmeid juba 13.sajandi algusest. Esimeseks peetakse äramärkimist Taani hindamisraamatus (1219). Küla nimena on aegade kestel olnud kasutusel Huxnurme, Uksnurme, Uxnorm, Uxnorum ja muud sarnased tuletised, üllatavana ka Suurküla. Praegu on Üksnurme elanike arv valla arvestuses teisel kohal, registreeritud elanikke on siin 752 (1.03.2021).
Küla keskel asuv Üksnurme mõis on vaid 3 km kaugusel Saku südamest. Aastatel 1472-1561 allus Üksnurme karjamõisana Harku Ordumõisale. Alates 1630. aastast on mõisa mainitud juba iseseisva rüütlimõisana. Küla on arenenud kahes suunas. Mõisa ümbrus ja küla põhjapoolsem osa on traditsiooniline hajaküla. Avarate põllumaade keskel paiknevad põlistalud, mille sekka on sobivalt kerkinud kaasaegsed ühepereelamud. Alevipoolses osas on rohkesti aia- ja suvemaju, millised on sageli aastaringseks elamiseks ümber ehitatud.
Külas asub kaks arheoloogiamälestist „Asulakoht” ja kivikalme „Vareteväli”. Mõlemad mälestised asuvad Üksnurme mõisast pisut põhja suunas. Asulakoht jääb mõisale lähemale, kivikalme asub mõisa reheküüni vahetus naabruses. 1989 aastal leiti mõisapargi põllult tavapäraste põllutööde käigus rahapada ehtsa hõbeda, pronksi ja muude muistsete rahatükkidega. Huvipakkuvaid leide on saadud ka kivikalmelt.
1989 aastal külast leitud arhailise sõle kujutis võeti kasutusele küla embleemina. Küla värvideks on maheroheline, tume- ja roostekarva punane. 29.oktoobril 2004 asutatud mittetulundusühingu Huxnurme tegevuse eesmärgiks on külaelu arendamine. Mõisale kuulunud Rehe küüni haldamiseks asutati sihtasutus Rehe Seltsimaja, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on Üksnurme Mõisa Rehe küüni rekonstrueerimine, külade ühise keskuse käivitamine ja külade elu elavdamine, kogukonnatunde tekitamine ja hoidmine.